Georg Friedrich Händel ja Carl Maria von Weber (1786- 1826) on kaks ooperiheliloojat, kes sellel kontserdil  avavad oma sisemaailma meile  instrumentaalmuusika kaudu. Kõlavad kaks teost, mis on kirjutatud klaverile või selle eelkäijale - klavessiinile: Händeli süit g-moll HWV 439 ning Weberi sonaat nr 2 As-duur. Händel ja Weber on suured heliloojad, oma ala meistrid, kuid nende klahvpillimuusikat ei esitata nii sageli kui Bachi või Schuberti loomingut.  Weberi tundeküllane ja virtuoosne stiil esindab romantismi selle kauneimates joontes ning Händel oma värvika ja efektse tegutsemisega klahvpillitehnika ja harmoonia vallas pakub rõõmu nii mängijale kui kuulajale. Kummagi helilooja instrumentaalmuusikast kumab läbi nende ooperikogemus - Händeli ja Weberi muusika kõneleb ja loob kujundeid erakordse selgusega, tuues kuulajani dramaatilisi pöördeid ning kontraste.

Valisin need teosed, kuna nad on mind juba kaua köitnud ning need pakuvad suurt väljakutset esitajale. Nad kõlavad suurepäraselt ning täiendavad üksteist - Händeli süit koosneb lühematest osadest, selle helikude on graafiliselt ornamenteeritud, kuid siiski helilooja itaaliapärasele stiilile vastavalt värvikas, Weberi sonaadi kõlamaailm on n-ö laiema pintsliga ja heldemalt kujundatud ning selle osad on vormiliselt ulatuslikud - võiks isegi öelda, et saksaliku põhjalikkuse ja täpsusega läbi komponeeritud. Kuulajale aga on mõlemad rõõmsaks puhkehetkeks oma heakõlalisuse ning vaheldusrikkusega. Kui Weber annab meeltele vabadust tunda ülevust, igatsust, kelmikust, õnnelikku rahu ja dramaatilist paatost, siis Händel tasakaalustab ja korrastab meeled oma sisuka ja mõttetiheda retoorikaga ning filigraanse barokliku ornamentikaga.